Esinejad

Heino Tiidus Jr., ettevõtja

Sündisin 12.oktoobril 1955.a. Mustjalas pere viienda lapsena. Orissaare keskkooli asusin õppima 1962 aastal ja lõpetasin 1974 aastal ning kooliajast on mul valdavalt positiivsed mälestused! Ilmselt isa - ema mõjul ja vendade eeskujul õppisin Tallinna Pedagoogilises Instituudis õpetajaks aastatel 1974 – 1978. Peale kõrghariduse saamist õnnestus õpetajana töötada üks aasta,  edasi sai peetud mitmeid juhtivaid ameteid, käidud sundteenistuses NL armees ning alates 1990 aastast „sukeldusin“ koos abikaasaga eraettevõtlusesse, käivitades ja arendades erinevaid ettevõtteid kaubandusalal, vahendusest tootmiseni.

Käesoleval hetkel elame perega Tallinnas, meil on kaks täiskasvanud poega ja neli lapselast. 

Jan Teevet,  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli tudeng,

kes pärast nelja õpiaastat lõpetab sel kevadel lavastaja erialal. Põhikoolis õppis ta siinsamas Orissaares, pärast seda avastas vahetusõpilasena Belgiat ning lõpetas gümnaasiumi Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Vaatamata sellele, et praegu üsna harva kodukanti satub, on Jani juured tugevasti Väikese väina põhjamudas kinni.  

Tema ettekanne konverentsil kannab nimetust "Maailm on lava ja mehed-naised kõik vaid näitlejad". 

Ott Kärner, Orissaare Gümnaasiumi 12. kl õpilane

Neil päevil teadussaate Rakett 69 siniste tiimis osalev Ott Kärner räägib tänapäeva mitmekesiste võimaluste kasutamiskogemusest.

Merily Porovart, Orissaare Gümnaasiumi vilistlane, Muhu Noortekeskuse noorsootöötaja

Pesapaik Suur-Rahula külas, õppinud Orissaares, natuke elanud ka Viljandis ja Walesis. Suurimaks kireks luule ja vabatants.

Hetkel toimetan enamasti Muhu saarel. Aga üldiselt seal, kus ma olen, seal ma ka olen. 

Merily räägib kooli ja kaaslaste osast oma elus.

Tõnu Kollo, PhD, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor

Sündisin 1. juunil 1948 Taalikul, Orissaare Keskkooli lõpetas hõbemedaliga 1966. aastal. Õppisin Tartu Ülikoolis matemaatikat 1966-1971, olen töötanud kogu elu teaduri ja õppejõuna Tartu Ülikoolis, alates 1999 aastast matemaatilise statistika professorina. Pidanud mitmeid juhtivaid ameteid: olnud TÜ teadusprorektori asetäitja, juhatanud 10 aastat TÜ rakendusmatemaatika laborit, ja mitmel korral matemaatilise statistika instituuti, olnud matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan 2012-2016, praegu Eesti Statistikanõukogu esimees. Olen teinud teaduskoostööd kolleegidega mitmetest Euroopa riikidest, Põhja-Ameerikast ja Aasiast. Teadustulemuste eest sain riikliku preemia täppisteadustes 2007. aastal. Olen õpetanud ülikoolis enam kui 30 ainekursust. Alates koolieast mängin  võrkpalli, olen bibliofiil kogudes   Saaremaa ja Muhu autorite raamatuid.

Marjana Prii, Orissaare Gümnaasiumi direktor 

Konverentsi esimese osa oleme pühendanud noortele. 

Madis Kallas, Saaremaa vallavanem

Olen sündinud Saaremaal ja kogu oma lapsepõlve veetnud Kihelkonnal. Käinud seal lasteaias ja põhikoolis. Gümnaasiumi hariduse sain Kuressaares ning peale selle lõpetamist kolisin Tallinna ning jätkasin õpinguid Tallinna Ülikoolis (tollal - TPedI). Kogu oma elu olen tegelenud ka spordiga ja seda suuremal ning vähemal määral teen ka tänasel päeval.

Kümme aastat sisuliselt profisportlasena andis kõva kogemuse kogu eluks. Palju pingelisi olukordi ning tagasilööke on kasvatanud mind ka vaimselt tugevaks ja tasakaalukaks. Kuna kümnevõistlus on oma iseloomult väga mitmekülgne spordiala, siis on see andnud juurde erinevaid iseloomuomadusi. Üheaegselt pidi olema kiire ja vastupidav, tugev ja kerge - need on aga omadused, mis tegelikult on vastandid ja nõudsid ning nõuavad väga suuri kompromisse. Tänu sportlasteele sain palju reisida ja kuigi ma seda alati väga ei nautinud, avardas see silmaringi ning võimaldas vaadata ka Eestile ja Saaremaale päris tihti distantsilt. Tallinnas elasin kokku 10 aastat ning tagasi Saaremaal olen aastast 2009.

Lisaks spordile olen tegelenud mitmete teiste valdkondadega. Seda kõige rohkem läbi kohaliku omavalitsuse paljutahulise temaatika tööalaselt. Viimased aastad olen aidanud vedada noortele suunatud alkoholi kahjulikkuse projekti, mida on mul karsklasena olnud ehk ka lihtsam teha. Oleme proovinud läheneda mõnevõrra uuest vaatevinklist  lisaks klassikaliste loengute/keeldude/voldikute.

Kokkuvõttes olen suur Saaremaa fänn ja paremat elupaika mina ei tea. Ei meeldi väga sellel põhjusel ka reisida ning kogu oma vabad hetked soovin veeta Saaremaal.

Jaan Tiidus PhD, ettevõtja

Sündisin Saaremaal Kuressaares 27.detsembril 1951. aastal. Kooli läksin Mustjala Keskkooli 1.klassi 1959.aastal. Aasta hiljem kolisime Orissaarde, kus jätkasin õppimist kuni keskkooli lõpuni 1970.aastal. 1970-1974 aatatel õppisin Tallinna Pedagoogilise Inatituudi (TPedI) kehakultuuri teaduskonnas. Peale Instituudi lõpetamist asusin tööle TPedI meditsiinilis-bioloogiliste distsipliinide kateedris. 1978-1982 õppisin aspirantuuris Moskva Kehakultuuri Keskinstituudi spordimeditsiini kateedris. 1983.aastal kaitsesin kandidaadi kraadi (PhD Biol). Seejärel olin aastatel 1982 kuni 1989 õppejõud TPedI-s. Jätkasin õpinguid EBS-s (Estonian Business School) 1989 aastal ning lõpetasin ärikooli ärijuhtimise eriala esimese lennu vilistlasena. Seejärel olen olnud tegev eraettevõtluses.

Eimar Rahumaa, PhD, Eesti õigusteadlane

Lõpetas 1971.a. Cum Laude Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Alates 1980.a. õigusteaduste kandidaat, PhD.  Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse õpetaja, dotsent (1975-1985), õigusteaduskonna dekaan (kuni 1987). Seejärel NL Välisministeeriumi Stockholmi saatkonna asekonsul; 1991-1992 EV valitsuse nõunik. Töötanud Rootsis firmade konsultandina.

„Olen põlvkonnast, kes ise sõda ei näinud, ent tagajärgi küll. Väikesele lapsele tehti esimese asjana, mäletan, selgeks, et üksinda metsateel kõndides tuleb tundmatut inimest nähes silmapilkselt põõsastesse varjuda ja oodata, kuni ta möödas on. Jutud inimeste sõrmeküünte leidmisest vorsti seest olid üsna hirmutavad. 

Aga ka lõbu ja põnevust oli palju, sest püsse, padruneid ja muud kraami vedeles metsades ikka hulgi ning me proovisime kõik järele. Seni kuni minu vennas lõhkekuulist tina koukimisel pidi selle plahvatades äärepealt kahest sõrmest ilma jääma. Mäletan seniajani miilitsa ja külaelanike kriitvalgeid palgeid, kui me kogu oma suure vaevaga kogutud varanduse, lisaks püssidele ja padrunikastidele ka jalaväemiinid, lagedale tõime... Järgnes kooliaeg. Algul Taaliku Algkoolis, kus lapsed 1-4. klassini olid kõik ühes ruumis ja ühe õpetajaga, igaks tunniks tuli korralikult ära õppida, mis tingis, et Orissaare Keskkoolis polnud 5.klassis nagu suurt midagi teha. See tasus hiljem muidugi kätte... Palju varem kui direktor Heino Tiidus meid ühiskonnaõpetusega kurssi viis, sain sellest aimu Agapuu vana juures naabertalus, kuhu isa mind õhtuti kaasa võttis Ameerika häält kuulama. Ilmselt konspiratsiooniks, sest olin 4-5. aastane. Pärast saadet mehed arutasid saadet, mida oli põnev kuulata. Sellest ja kõigist teistest tähelepanekutest lähemalt juba konverentsil.

...Koolivaheaegadel nooruses töötasin Saikla turbarabas, siis Kõrkvere kalatööstuses, pärast õpinguid ülikoolis lektori ja juristina, Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna õppejõuna ja dekaanina, hiljem diplomaadina Stockholmis. Unustamatud on ka neli suve Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas.Mitu aastat koostasin kogumikku Välispanoraam ning  olen tõlkinud ka mõne meelepärase raamatu rootsi keelest. Otsekohe pärast iseseisvuse taastamist töötasin kahes valitsuses nõunikuna valispoliitika alal.”

Urve Läänemets, lektor, EV Haridusministri nõunik

Sündinud 24.07 1947. Lõpetasin Orissaare Keskkooli 1965. Lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli 1970(inglise keel)  ja 1979(saksa keel). Töötasin Orissaare Keskkoolis õpetajana1971-1980. Töötasin Vabariikliku Õpetajate Täiendusinsituudis ja Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis. Kandidaadikraadi (PhD) kaitsesin aastal 1989. Töötasin EHAs1989-1993, seejärel Londoni Ülikoolis 1994-1995. Pärastpoole tegin veel õpetajatööd kuni 2017. Juhendnud 2 doktoritööd ja 15 magistritööd. Kirjatöid ja õpikuid on ka. Lektori, nõuniku ja teadustöö veel jätkub.

Urmas Varblane, Eesti Vabariigi Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik

Sündinud 1961.a. Lõpetanud Mõisaküla Keskkooli ja TRÜ majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal cum laude; majandusteaduste kandidaat.

Olnud TRÜ majandusküberneetika ja statistika kateedri stazöör-uurija ja assistent, aspirant Moskva Riiklikus Ülikoolis, vanemõpetaja ja dotsent TÜ välismajanduse õppetoolis, aastast 2001 professor,  rahvusvahelise ettevõtluse õppetooli juhataja, 2009.a. Eesti Teaduste Akadeemia liige. Täiendanud oma teadmisi nii Saksamaal kui USA-s ning töötanud külalisteadlasena Kieli Maailmamajanduse Instituudis,  Londoni Ülikoolis (School of Slavonic and East European Studies), Groningenis Hollandis. Lugenud paljusid välismajandusega seotud ainekursusi (väliskaubandusteooria, väliskaubanduspoliitika, majanduse arengustrateegiad jne), rahvusvahelist turundust ja viimastel aastatel ka  innovatsioonijuhtimisega seotud kursusi. Tema juhendamisel on kaitstud 12 doktoritööd, lisaks juhendanud kümneid magistritöid. Avaldanud üle 250 teadustrükise, osalenud paljudes rahvusvahelistes teadusprojektides.

Teadusliku uurimise  põhisuunad: Eesti ettevõtete rahvusvahelistumine, otseste välis-investeeringute roll majanduse ümberstruktureerimisel ja teadmussiirdes, majandusliku konvergentsi protsessid Euroopa Liidus, riigi innovatsioonisüsteem ja innovatsioonipoliitika.

Urmas Varblane on olnud TÜ majandusteaduskonna juhtimise ja turunduse instituudi juhataja 2001–2005; teadusprodekaan 1999-2001 ja alates 2005st tänaseni; Euroopa Võrdleva Majandusuuringute Assotsiatsiooni juhatuse liige 2006, Eesti Panga nõukogu liige (2009 -). Tema töid ja tegevusi on tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga sotsiaalteadustes (2003).

Ivo Maripuu, Orissaare Gümnaasiumi ajalooõpetaja

Grete Arro, (PhD psühholoogias, 2014) töötab hariduspsühholoogia teadurina Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudis

Uurija ja õppejõuna huvitavad teda erinevad õppimisega seotud teemad: nii mälu, täidesaatvate funktsioonide ja mõtlemise arengu kui ka emotsioonide regulatsiooni ja motivatsiooniga seotu. Pidevalt üllatavad uued teadmised kinnitavad ja julgustavad aina enam, et teadusel on nii mõndagi õpetajat ja õppijat praktiliselt toetavat öelda. 

Helle Kahm, cand.mag; Saaremaa valla abivallavanem hariduse alal

Sündisin 1966 aastal Kuressaares. Lõpetasin Kuressaare II keskkooli, misjärel asusin tööle Kuressaare haiglasse, kus alustasin põetajana, olin õde, ämmaemand ja nõustaja (1983-2001). Töö kõrvalt lõpetasin Tallinna Meditsiinikooli. Aastatel 1999-2004 õppisin EELK Usuteaduste Instituudis teoloogiks, misjärel astusin Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste osakonda, mille lõpetasin 2006 aastal magistrikraadiga.

2001 aastal asusin tööle Kuressaare Linnavalitsuses sotsiaaltöötajana, lastekaitsespetsialistina. Sealt suundusin 2010 aastal tööle AS Hoolekandeteenused Sõmera Kodu juhi ametisse.

Aastate jooksul olen osalenud arvukalt täienduskursuste ja seminaridel, omandades erialalisi, samuti juhtimis- ja kommunikatsioonialaseid lisateadmisi. 2017 aastal valiti mind Saaremaa Vallavalitsuse abivallavanemaks, kus minu haldusalasse kuuluvad haridus, sport ja kultuur.

Marika Rauk, PhD, eksperimentaalpsühholoogia lektor, Tartu Ülikooli psühholoogia instituut

Olen Orissaare Keskkooli 23. lennu vilistlane. Õppisin 1972-77 Tartu Ülikoolis psühholoogiat,  1984. a. kaitsesin psühholoogiateaduste knd (PhD) kraadi. Ülikoolis olen töötanud teadurina (1977-92) ja lektorina (1992- kuni tänaseni), õpetades tudengitele eksperimentaal- ja tunnetuspsühholoogiat ning uurimistöö meetodeid.

Lisaksin veel, et minu isa Jüri Rauk on olnud Orissaare (Muhu) Keskkooli õpetaja ja töötanud teisteski Saaremaa koolides. Minu kolmest lapsest kaks on samuti valinud õpetaja elukutse (matemaatika-informaatika ja tants-koreograafia).

Silvi Teesalu, PhD, Saaremaa valla volikogu liige; Orissaare osavalla esimees; Mõtteklubi OR algataja; OGSA juhataja

Peale Orissaare Keskkooli lõpetamist 1966 aastal õppisin Tartu Ülikoolis matemaatika teaduskonnas (1966-1968). 1968 aastal astusin Tallinna Pedgoogilise Instituudi inglise keele erialale. Lõpetamise järel töötasin inglise keele õpetajana, seejärel koolide inspektorina. 1979 – 1990 töötasin Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus. Aastatel 1984-1988 õppisin Ajaloo Instituudi aspirantuuris, kus kaitsesin kandidaadikraadi (PhD) 1989.aastal. Lugesin kultuuriteooria loenguid ülikoolis Akadeemia Nord (1997-2005). 1990 kuni 2014 a. töötasin Taani Kultuuri Instituudi juhatajana Eestis, vahendades kahe maa vahelisi suhteid erinevates valdkondades: haridus- ja teadusasutused, kõrgkultuur, rahvakultuur, ühiskonnakorraldus, sotsiaaltöö ja kohalikud omavalitsused, jms..

Dannebrogi ordeni kavaler (2013).  Avaldanud mitmeid raamatuid.